Wednesday 24 February 2010

tilk ookeanist

William Blake´i mõtteread:
”Näha liivateras maailma
Ja metsalilles taevast,
Hoida peopesal lõpmatust
Ja ühes tunnis igavikku...”

Ja tuleks kasutada ära sekund nii, et sekund hiljem ei peaks mõtlema, mis ma küll tegin sekundi eest või mida kõike ma ei teinud...

kraps!

Nüüd on õige aeg! Tõuse püsti ja tee paar puusaringi, kaks kätekõverdust ja lõpetuseks veel üks kummardus endale.
Terves kehas terve vaim!

Ja veel imelisem oleks see, kui teekisid seda iga päev näiteks ühe aasta jooksul. Kui inimene suudab sellist järjepidevust üles näidata sellises lihtsas asjas, on see väärt kümneid kummardusi teiste ja tema enda poolt!
Teeni ära enda igapidine austus ja siis tuleb see ka teiste poolt :)

Ohoo, muinasjutumaa!

Muinasjutumaast kuudakse lapsepõlves tihti- seal uitavad võlurid, päkapikud ja kaunitarid ja maa on lummavalt kaunis. Võiksid sellele mõelda ju mõnel päeval ka nüüd.
Kuid nüüd pööra pea paremale või vasakule (või kuhu iganes suunas, kus asub aken) ja vaata imelist talvist võlumaad. Ka siin võib kohata samu huvitavaid ja häid tegelasi, kuid ei ole nii selgelt ära tuntavad.

*
Tunduks vahel, et talv võimaldab inimesel näha maailma ilu kuidagi paremini. Kui vaatan aknast välja ei pea püüdma ja vaeva nägema, et maailma näha lillelisena- need lilled on pakane juba aknale maalinud. Soojust otsivad inimesed ei mõtle kaks kord enne kui saaksid kuskile mõnusasti pugeda, et avastada oma sisemist soojust ja ilu.

Sunday 14 February 2010

Mis on sõbrapäev?

Kui ühe inimese sünnipäev on Tema päev, siis sõbrapäev on minu sõbra päev ehk siis iga ühe aga samas ka paljude inimeste päev. Hetkel, kui postitasin ühele sõbrale "Head sõbrapäeva", siis see on nagu soovida "Head Sinu päeva", aga lihtsalt teistele ka saab seda sama soovida. Nii erinebki see sünnipäevast...

Üldiselt võiks igal päeval olla keegi, kellele soovida "Head päeva sulle, oo, mu sõber! Kallis oled!"

Vahel on mul elus selliseid perioode, kus olen lugude inimene. Näen elu kui lõputut lugude ahelat ja mõtlen pea iga päev sellele, kuidas igast inimesest võiks kirjutada raamatu... Praegu tunnen, et olen järelduste inimene- püüan lahti mõtestada endale elu ja ennast. Niisiis on ka see üks mõtetest sõbrapäevast kui mõistest.

Kuskil peab olema õnn...

Mõtisklus
Inimesed tunnevad sageli igatsust õnne järele, arvates, et see on midagi kättesaamatut ja kauget. Õnn ei ole sinilind, mida tuleks otsida võõrastelt maadelt. See on nagu vaikus, mida peab oskama ära tunda ja hinnata. Vaikus on inimesele loomulik tunne nagu viibimine kodumaal looduse keskel, hingekaaslaste läheduse tundmine ning nende mõistmise võlu.